Arp Schnitger
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
| Arp Schnitger | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 2. juuli 1648 |
| Surmaaeg | 28. juuli 1719 (71-aastaselt) |
| Koduleht | https://www.arp-schnitger-gesellschaft.de/arp-schnitger-gesellschaft/ |
| Autogramm | |
 | |
Arp Schnitger (ristitud 9. juulil 1648 Golzwardenis (tänapäeva Brakes); maetud 28. juulil 1719 Hasselwerderis (tänapäeva Hamburgis Neuenfeldes)) oli saksa oreliehitaja. Nimi "Schnitger" pärineb alamsaksa sõnast "Schnitze", mis tähendab tislerit. Schnitgeri esivanemad olidki tislerid. Tema isa parandas oreleid.[viide?]
Schnitgeri sünniaeg ei ole teada. Gustav Fock on oletanud, et ta sündis 2. juulil 1648 Schmalenflethis.[viide?]
Arp Schnitgeri orelite kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Arp Schnitgeri ehitatud orelitest on säilinud 39 pilli. Tema päris heas korras oreleid leidub tänapäeval Saksamaal, eriti Põhja-Saksamaal; ka Hollandis ja isegi Portugalis. Oma eluajal ehitas Arp Schnitger oreleid ka Inglismaal ja Venemaal.[viide?]
Et Arp Schnitger tegutses barokiajastul, on ka tema orelitele iseloomulikud baroksed jooned. Tugev ja läbipaistev kõla, manuaalide rohkus, kus iga manuaal on omamoodi eraldi orel. Tavalised on nelja manuaaliga orelid. Manuaalid on ehitatud kontrasti printsiibil. Suur kontrast f ja p vahel; mf või mp praktiliselt puudub. Orelid olid kõrgema häälestusega, kui oleme tänapäeval harjunud. Ühtne häälestuse kõrgus tolleaegsetel orelitel puudus. See hakkas ühtlustuma alles Johann Sebastian Bachi ajal Gottfried Silbermanni puhul. Ka Friedrich Ladegasti orelitel on veidi kõrgem häälestus kui tänapäeval. See asjaolu muudab vanade orelite restaureerimise ja eriti koopiate tegemise keeruliseks, sest oreli algse kõla saavutamiseks on vaja välja selgitada antud oreli häälestuse kõrgus.[viide?]
Arp Schnitgeri esimene suur orel oli 4 manuaaliga, pedaaliga ja 67 registriga Hamburgi Nikolai kiriku orel. See orel ei ole säilinud. Säilinud on teine tema ehitatud 4 manuaaliga, pedaaliga ja 60 registriga orel Hamburgis Jacobi kirikus (1693). See on üks suuremaid säilinud barokiaja oreleid. Aastal 1708 nimetati Arp Schnitger Preisimaal ülemoreliehitajaks (Hoforgelbauer). Tema orelitel on mänginud sellised kuulsad organistid nagu Dietrich Buxtehude (1637–1707), Vincent Lübeck (1654–1740), Johann Sebastian Bach (1685–1750) ja noor Georg Friedrich Händel (1685–1759).[viide?]
Arp Schnitgeri säilinud orelid
[muuda | muuda lähteteksti]
Siin on loetletud mõned kõige paremini säilinud Arp Schnitgeri orelid.[viide?]
- Stade St Cosmae et Damiani kiriku orel (1676). Sellest orelist on tehtud koopia Soomes Janakkala Püha Laurentsiuse kiriku Martti Porthani Oy Oreliehituse poolt 1993. aastal.
- Cappeli (Bremerhaveni ligidal) St. Peter und Pauli kiriku orel (1680)
- Blankenhagen (Mecklenburg) külakiriku orel (1686)
- Hamburgi Jacobi kiriku orel (1693)
- Dedesdorf-Eidewardeni St. Laurentiuse kiriku orel (1698)
- Faro kiriku orel (1715–16)
- Moreira da Maria kloostrikiriku San Salvadori orel (1701)
- Groningen Martinikerki orel (1692)
- Zwolle kiriku Grote Sint-Michaëlskerk orel(1721). Selle oreli lõpetas Arp Schnitgeri poeg Franz Caspar. Seega võib seda orelit pidada Arp Schnitgeri viimaseks tööks.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset ja saksakeelset artiklit en:Arp Schnitger ja de:Arp Schnitger.